Economisti ja IBMi koostöös läbi viidud uuringu järgi kasvab e-valmisolek jätkuvalt kogu maailmas: 70 vaatlusaluse riigi keskmine e-valmisoleku indeks 10 punkti skaalal tõusis 6,39-ni, eelmise aasta näitaja oli 6,24. Tänavune liider on Ameerika Ühendriigid 8,95 punktiga, järgnevad Hong Kong ja Rootsi. Eesti on Ida-Euroopa riikidest esimene ning maailma lõikes 7,10 punktiga 28. kohal. Läti ja Leedu on vastavalt 37. ja 38. kohal.

IBM Rational tarkvara kasutab 90% maailma suurimaist firmadest

IBM toob turule ärisuhtluse ja koostöö parendamise teenuste paketi Enterprise Adaptability, mis võimaldab hinnata ettevõtete suhtlusvõrgustike efektiivsust ja tasuvust. Metodoloogia võimaldab analüüsida ettevõtte sisese sotsiaalvõrgustiku toimimist, teabe ja oskuste kättesaadavuse võimalusi ning aitab välja tuua kohandamise vajadused. Enterprise Adaptability teenus aitab klientidel leida õigeid lahendusi oma organisatsioonisiseste varjatud ressursside kasutuselevõtuks. Teenuste pakett toetab IBMi suhtlusvahendite, sisuhalduse, portaali jms. avatud standraditel põhinevate koostöölahenduste strateegiat.

Euroopa Liidu SF programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames hangitakse veebide koosvõime raamistiku uus versioon. Raamistikus fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende organisatsioonilisele, tehnilisele  ja semantilisele koosvõimele.

read more

 RIA kuulutas välja lihtmenetluse, et leida veebide koosvõime raamistiku uue versiooni väljatöötaja.
Hankelepingu objekti nimetus  Veebide koosvõime raamistiku uus versioon
Hankelepingu objekti kirjeldus: Töö põhieesmärk on Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames töötada välja veebide koosvõime raamistiku uus versioon. Riigi IT koosvõime raamistik on standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori infosüsteemide toimimise nii riigi kui ka üleeuroopalises kontekstis. Veebide koosvõime raamistikus fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende tehnilisele, organisatsioonilisele ja semantilisele koosvõimele. Raamistik on juhendmaterjal üleriiklike infosüsteemide kontseptsioonide väljatöötajatele ning avaliku halduse asutuste infotehnoloogia projektijuhtidele Hanke raames soovitakse leida veebide koosvõime raamistiku uuendatud versiooni sisukirjutaja. Hankelepingu täitja vastustab töö tulemuse realiseerumise eest. 
Pakkumuse esitamise tähtaeg: 22.03.2010 kell 13:00

Hankedokumendi kohta esitatud küsimuste vastused leiate siit

 Kontaktisik:
                    Märt Ibrus
                    tel   639 7686
                    mart.ibrus[ät]riso.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav iga-aastane Infoühiskonna konverents leiab tänavu aset 17. märtsil 2010 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust ning üheskoos arutleda infoühiskonna uute väljakutsete üle. 

Selle aasta kaks põhiteemat on roheline IT ning avaliku sektori roll sotsiaalses meedias.

read more

PRESSITEADE 25.02.2010

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul kiitis valitsus täna heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ rakendusplaani aastateks 2010–2011. Käimasoleva ning järgmise aasta infoühiskonna arendamiseks mõeldud tegevusi täpsustava plaani fookuses on kuus prioriteetset suunda, mille täide viimiseks on struktuurivahenditest plaanis kulutada kokku umbes 236 miljonit krooni.

read more

Arhitektuurikeskuse korraldatava linnafoorumi Tallinn2 videostriim on ajavahemikus 18-20 nähtav http://www.livestream.com/arhitektuurikeskus (ja ajaviiteks pleier ka siinsamas).

Nii haledalt pole ma ennast ikka pikka aega lohku tõmmata lasknud kui sedapuhku – kaheldamatult seadusetähte ja avaliku halduse parimat tava punktuaalselt järgiva – maksu&tolliameti poolt. Mäletate millega mu usability-lugu lõppes? Oli üks confirm-dialoog milles vaarikas.emta.ee palus mul 19ndal tulla kontrollima kuidas deklaril läheb, selmet automaagiliselt meili saata?

Täna on 19mes ja kuna meili pole tulnud siis läksin vaatama ja pidin taburetilt maha kukkuma lugedes:

LOOMULIKULT olen kõiges süüdi mina ise, sest ma ei grokkinud täielikult deklaratsiooni vastava linnukese mõju lugedes tekstist läbi ainult hetkel siniseks märgitud osa:

Ma tõesti arvasin siiani, et võimalus maamaks tagastatavast tulumaksust maha arvata oli üks eelmise aasta paremaid seadusemuudatusi sest tõesti, miks kirevase pärast peaks ma selle 196 krooni (soovitavalt kolmes osas) maksmisega tõmblema?

Aga ei, keegi kirjutas seadusesse asja sisse nii, et maha saab arvata tulumaksu tagastamise hetkeks juba tekkinud kohustused ja kuigi maksuametile on teada, et väga suure tõenäosusega tekib mul 31.03 kohustus 196 krooni oli ainus võimalus teha protsess mille kohaselt raha hoitakse minu loal kinni kuni kohustus tekib ning siis antakse hagu (igaks juhuks oodates järgmise esmaspäevani veendumaks, et tekkinud kohustus iseenesest ära ei kao) – et kõik ikka enne 15.04 saabuvat maamaksu tähtaega jonksus oleks.

Look, mom, my hand’s are tied

Või… ei, siia käib hoopis see tsitaat:

But I’m tryin’, Ringo. I’m trying real hard to be the shepherd.

Samal ajal, teises ooperis:

• Kui ma ei eksi siis on keegi vahepeal lisanud e-maksuameti esilehel olevale lingile mis peaks viima 2009 deklaratsiooni juurde target=”new” ehk siis asi avatakse uues aknas/sakis. Eriti armastusväärne on see, et kuniks ma seda juttu siin kirjutasin aegus mu seessioon ja kui ma nüüd klikin linki avatakse uus sakk kus öeldakse, et session on aegunud ja pakutakse võimalust sakk kinni panna. Aga esilehel ei ole ühtki linki mis viiks mind tagasi esilehele, kõik need logod jne on lihtsalt ilus graafika. (tegelt on jaluses üks pisike link…)

• Mul on võimalik tutvuda esitatud deklaratsiooniga PDFis ja HTML-lehel. HTML-leht sisaldab seejuures muudetavaid lahtreid nagu seesama linnuke maamaksu kohta ja nuppu “salvesta” – mis mõistagi ei tööta. LOOMULIKULT puudub seejuures nupp, mis viiks mind tagasi infolehele või kuhu iganes. Ainus lahendus on sakk kinni panna. AHAA, selle pärast siis on see target=”new” sest muidu kukuks ma üldse sessioonist välja.
• Hästi nunnu on infolehe ülaserva usability-kunnide poolt paigutatud teate selle kohta, et lehel inff vahel muutub ja kasutaja asi on seda perioodiliselt kontrollimas käia. Aga vaadake seda palun korra:

• … mitte ühtegi viidet selle kohta millal seda lehte on viimati uuendatud ning millal on oodata järgmist uuendust. Ainus kuupäev on deklari esitamise aeg. Kas see 19ndaks lubatud automaatkontroll sai läbitud või peaksin ma vaatama täna 17:30 pärast serveri tööpäeva lõppu uuesti? Või peaksin ma selle lehe välja trükkima ja nädala pärast vastu valgust võrdlema veendumaks, et kõik on sama?

Otse loomulikult muutsin ma deklaratsiooni ära. Rahasumma pole mõistagi kogu seda vaeva väärt, aga võttes arvesse Riigikontrolli äsjast auditit pealkirjaga Riigi infosüsteemide arendusprotsessi tulemuslikkus ei saa ma mitte vaiki olla.

p.s lgp Riigikontroll võiks oma veebi põlema panna kui Toomas Mattsonil aega üle jääb riigi PR-listis kohvimasinateema arutamise kõrvalt – see on mingi freimindus ja kui ma lõpuks auditi lingi leidsin siis transformeerub see teil selliseks: www.riigikontroll.ee/fake_index.php?lang=et&uri=/audit.php%3Fdokument%3D1030 (fake_index? tegelt võiks implementeerida veel shadyurl.com mootori, saaks nt 5z8.info/double-your-wang_n2g2_best-russian-sites-for-bootleg-everything).

pp.s Ah et kuidas ma auditi URLi teada sain? Palusin saata

Tähistamaks kõige-enam-kasutatud-eteenuse järjekordse hooaja algust on vahest paslik aina paremaks muutuva protsessi juures kommenteerida mõnda kasutatavuse-seika mis ei lasknud mul lüüa Jüri Kaljundi aega 2 min 46 sek. Mõned sellised lihtsad asjad, äkki mõni progeja teeb lõuanpausi ajal korda või vähemalt tuleb järgmine aasta meelde, et …

Hakkame siis pihta. emta.ee sisselogimise lehel avaneb järgmine pilt:

Ma saan aru, et tegemist on üsna jõulise sõnumiga “kasuta IDkaarti / mID’d panganeti vms asemel”… Aga kuna pealkiri on ID/mID logini all siis ma esimese hetkega lugesin välja, et neist on ka mingi turvalisem viis veel. Lahendus? Äkki oleks mõistlikum lähenemine “Kuhu kadusid panga-loginid?” jne?

Saanud sisse tuleb “rollivalik” (mõistlik ju):

Valides tuludeklaratsiooni satun lehele:

Selles kujunduses on “Sulge aken” (mispeale minnakse tagasi rollivaliku juurde) justnagu peamine tegevus mida minult oodatakse, seal paremal on vist mingi lisainfo… Ah ei, hoopis vastupidi, nende hallide kirjakestega toimub kogu protsessi käivitamine (ja hiljem vajadusel restart). Ja kogu pikk tekst ehk “Infolehekülg Teie tuludeklaratsiooni kohta” annab mulle juhiseid võimalike eriolukordade puhuks (see on mul ammu meelest läinud kui niikaugele jõuan) aga mitte midagi TEIE deklaratsiooni kohta. Lahendus? Suured selged nupud “Alusta deklaratsiooni täitmist” / “Alusta ühisdeklaratsiooni täitmist” jne (protsessi käigus tulevad asemele “Jätka poolelijäänud täitmist” / “Alustan otsast peale”). Lisatekst võib ju olla, soovitavalt märgistatud “erijuhud”,  vms. Ja pealkirjast lähtuvalt võiks siis selgelt kuvada infot minu deklaratsiooni kohta. Nt seda, et vahepeal on väline allikas (pank) saatnud lisainfot ja ma võiksin protsessi restartida.

Tutuvudes deklaratsiooni sisuga jäi mulle silma, et sealt puudub rida eluasemelaenu intresside kohta – käisin deklaratsiooniga tutvumise perioodil juba ka Swedbank’i netipangas otsimas kuidas ma saaks selle edastada, aga ei leidnud… noh, vahest nüüd siis on olemas. Ilmneb, et on vist ka varem olnud – aga selle ülesleidmine nõuab oskust. Logides panka sisse reklaamitakse mulle kohe tuludeklaratsiooniga seonduvat:

Jadda-jadda-jadda, telli mingi SMS ja muu… ahjah, all-vasakul on ka oranz nupp mis kribukirjas kutsub mingeid andmeid vaatama (võiks olla – suur nupp nähtaval kohal juba aasta algusest kirjaga “Edasta tuludeklaratsiooniks vajalikud andmed maksuametile”). Avaneb selline leht:

Jadda-jadda-jadda, siis mingid investeeringud – ei ühtki aktiivset elementi. Surfasin seal veebis jupp aega ringi kuni taipasin kerida selle lehe lõppu kus oligi ainus vajalik linnuke:

Soovimata pikemalt süveneda teemasse “miks ma ei võiks juba laenu võttes nõustuda andmete edastamisega” tahaks siiski teada, et äkki on tõesti mingi põhjus mitte-edastamiseks millele ma pole suutnud mõelda – nt eluasemelaenu kasutamine rahvusvahelise narkokaubanduse edendamiseks, eluasemelaen mida ei tahaks näha abikaasaga koos tehtaval ühisdeklaratsioonil sest ta ei ole sellest asemest kuulnudki vms? Loomulikult võiks helistada 6310310 ja küsida… Sest loomulikult hulluksid panga juristid, kui keegi läheks nende juurde mõttega pakkuda kliendile mingit täiendavat nõu millega võiks potentsiaalselt kaasneda vastutus juhul kui nõu kehvaks osutub. OK, jätame selle liini, teeme linnukese ja naaseme maksuametisse.

Või õigupoolest, millal naasta? Kas see info läks sinna hetkega? Järgmisel täistunnil? Homme? Igastahes kohe seda deklaratsioonile ei ilmunud. Poole tunni pärast … nagu kah mitte. Igavusest surfasin ringi ja lasin deklaratsiooni-protsessi uuesti alustada ja vaat-kui-tore, info oli pangast kohale tulnud ja kenasti vastavas lahtris olemas. Ma ei oskagi öelda kas taasalustamine oli vajalik  või mitte. Mis võiks teisiti olla: pank võiks öelda selgelt mis pärast saatmist juhtub (kas pean taasalustama? millal jõuab EMTAsse?), maksuamet võiks samuti anda teada kui on laekunud infot mis nõuab taasalustamist/kontrollimist/vms (e-postiga, roosa kastiga päises a la Wordpressi dashboardil kui on uuendusi).

Edasi läks üsna lihtsalt, kui välja arvata viimasel hetkel avastatud postiaadress kujul “Mingi tn 123-4 123-4″ ehk siis kahekordne number. Ilmneb, et postiaadress tuleb vormist kus päritakse eraldi lahtrites tänavat, maja, korterit jne – võimalik, et see oli mul endal mullu valesti täidetud. Või siis sattunud sisse mingite andmete normaliseerimise käigus.

Ja… selline tekst kontaktandmete lehel:

Ma ei ole üldse kindel, et (a) kodanikud teavad isikukoodiga aadressist (b) on hea mõte paluda oma kontaktiks sisestada aadress mis koosneb jadast numbritest. Kui EMTA tahab seda kasutada siis olgu palun nii lahke ja suhelgu vastava baasiga ja kuvagu siin lihtne võimalus valida “ametlik aadress” – ning ühtlasi meenutus selle kohta kuhu ma olen selle suunanud.

Ja pärast protsessi õnnelikku lõppu saan ma teada et:

Tähendab et… minult just küsiti igat masti kontaktandmeid, miks ei võiks neid kasutada minu teavitamiseks? Ma saan aru, et post võib minna spämmi ja kui ikka ei tule siis vaadake veebist üle… aga ikkagi.

Tänan tähelepanu eest.

Tallinn: 01.03.2010 kell 13.00-17.00
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11
Tartu: 03.03.2010 kell 13.00-17.00 Atlantise konverentsikeskus, Narva mnt 2

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi IKT alamprogramm, mille raames toetatakse 2010. aastal projekte 107 miljoni euro ulatuses järgmistes valdkondades:

read more

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi IKT alamprogramm, mille raames toetatakse 2010. aastal projekte 107 miljoni euro ulatuses.

Programmi infopäevad toimuvad  1. märtsil kell 13.00-17.00 Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja 3. märtsil kell 13.00-17.00 Tartus, Atlantise konverentsikeskuses.

Toetusi saab taotleda järgmistes valdkondades:
1. keskkonnasäästlikud lahendused sotsiaalmajutuses, veekasutuses ja ühistranspordis, liiklusturvalisus;
2. digitaalsed raamatukogud;
3. tervis ja kaasamine;
4. avatud innovatsioon tuleviku internetiteenuste jaoks tarkades linnades;
5. parendatud teenused kodanikele ja ettevõtetele;
6. mitmekeelne veeb.

 

Projektid on suunatud üksmeele saavutamisele konkreetsete IKT lahenduste ühtseks kasutuselevõtuks Euroopa Liidu riikides ning erinevate lahenduste üle-Euroopalisele rakendamisele.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused kuni 50% ulatuses otsestest kuludest. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni 2010.

Infopäevadel räägitakse CIP ICT PSP finantseeritavatest valdkondadest 2010. aastal, finantseeritavatest teemadest ning finantseerimise instrumentidest.

Infopäeva viivad läbi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös CIP ICT PSP kontaktisikuga (NCP) Eestis Siim Läänelaidiga. Infopäevast osavõtt on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine aadressil http://cip-ict-programm.blogspot.com.

Täna, 9. veebruaril tähistatakse kogu Euroopas turvalise interneti päeva. Selle aasta hüüdlauseks on „Mõtle, enne kui postitad“.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul juhime sel aastal tähelepanu väga olulisele teemale – internet ei unusta kunagi, tema mälu on pikk, kui suisa mitte igavene. „Iga täiskasvanu ja noor peaks seda endale meenutama, enne kui endast ja oma lähedastest infot ning pilte internetti laeb“.

Uued tehnoloogiad on loovuse arendamiseks ja rõõmu jagamiseks väga paslikud – nende abil saab kerge vaevaga jagada oma sõpradega hetki, mis jäädvustatud mobiiliga tehtud klippidel ja fotodel. Sageli aga ei teata, et otsimootorid leiavad netti riputet klipid ja fotod üles. Seda materjali näevad lisaks sõpradele ka õpetajad, tulevased tööandjad ja meie internetiseeritud Eestis ka edumeelsemad vanavanemad.

Vaata turvalise interneti päeva klippi „Mõtle, enne kui postitad“:
... ja mõtle, enne kui postitad!

Sel nädalal sai läbi riigiportaali eesti.ee tutvustav teavituskampaania, mis sai alguse jõulu esimesel pühal. Jaanuarikuu jooksul kahekordistus @eesti.ee e-posti aadressi loojate arv, riigiportaali külastajate arv tõusis poolteist korda.

Eesti.ee peatoimetaja Argo Leetmaa sõnul oli kampaania üks eesmärke kutsuda inimesi oma @eesti.ee e-posti aadressi aktiveerima. “Nagu numbritest näha, selle eesmärgi täitsime me tublilt. Kampaania jooksul kasvas uute ametliku e-posti suunamiste arv võrreldes detsembriga üle kahe korra.“

@eesti.ee aadress on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel, mis inimese eluea jooksul ei muutu. Seda saab kasutada ka isiklikuks suhtluseks, kui soovitakse usaldusväärset ja neutraalset meiliaadressi. Detsembrikuus oli uusi @eesti.ee suunamisi 1600, kampaania jooksul suunas enda ametliku e-posti aadressi ära 3600 inimest.

Teavituskampaania korraldajad loodavad, et peale kampaaniat teab senisest oluliselt suurem osa inimestest riigiportaali olemasolust ning internetikasutajad oskavad avalikke e-teenuseid või teavet otsides pöörduda aadressile www.eesti.ee.

Eestis varem korraldatud uuringud on näidanud, et elanikkonna teadlikkus avalikest teenustest on madal, mis on üks kitsaskoht e-riigi arengus. 2008. aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et 45% küsitletutest ei osanud spontaanselt nimetada mitte ühtegi riigi e-teenust. Riigiportaali teadis 47% vastanutest.

Teavituskampaania toimus Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eelmise nädala lõpul saatis RIA direktor Epp Joab välja kirja, millega lõpetas ühepoolselt lepingu ID-kaardi baastarkvara arendaja, OÜ Smartlinkiga.

Epp Joabi sõnul on RIA siiski valmis vastu võtma selle tarkvara, mis lepingu lõpetamise hetkeks valminud on. „ID-kaardi tarkvara on maailmas ainulaadne ja tarkvaraarendus osutus oluliselt keerukamaks, kui arendaja esialgu hindas. Samas ootavad kasutajad töötavat ID-kaardi tarkvara, mille valmimine oli plaanitud eelmise aasta jaanipäevaks ja mis on hetkeks ligi kaheksa kuud veninud. Selle tõttu pidasime vajalikuks leping lõpetada ja leida uus arenduspartner.“

Tarkvara edasiarendamiseks ja hooldamiseks kuulutab RIA lähiajal välja uue hanke.

Euroopa Komisjon jagab tänavu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidele 107 miljonit eurot toetust. Taotlusi saab esitada kuni selle aasta 1. juunini.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks üle-Euroopaliselt.

Kokku saavad sel aastal toetust kuus erinevat valdkonda: keskkonnasäästlikud lahendused sotsiaalmajutuses, veekasutuses ja ühistranspordis, liiklusturvalisus; digitaalsed raamatukogud; tervis ja kaasamine; avatud innovatsioon tuleviku internetiteenuste jaoks tarkades linnades; paremad teenused kodanikele ja ettevõtetele; mitmekeelne veeb.

Varasematel aastatel on projektides Eestist edukalt osalenud näiteks AS Sertifitseerimiskeskus, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti E-tervise SA ja Tietoenator Eesti AS.

Programmi infopäevad toimuvad Tallinnas 17. veebruaril ning Tartus 3. märtsil. Täpsem info Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ICT) poliitikatoetuse alamprogrammi (PSP) 4. taotlusvooru eestikeelsel veebilehelt: http://cip-ict-programm.blogspot.com.

Esinen 3ndal ÄP seminaril Muudatused domeenide registreerimise korras, ametlik teemapüstitus pidanuks algselt hõlmama .ee registreerimise teenust & pakkujaid, aga kuna praeguse seisuga on protsess jälle veidi limbos … noh ametlikult küll “Domeeninimede reeglite eelnõule laekunud ettepanekute läbitöötamine jätkub” või zone blogi sõnastuses “EE tippdomeeni uue reeglistiku kehtestamine lükkub edasi” (ma igaks juhuks ei ütle “ime kah, et teenusepakkujad valmis pole, kui isegi lepingu draft veel avalik pole”) … siis pole mul väga midagi katsetada/demoda.

Miska tuleb ette võtta plan B – või tegelikult küll plan A – ja kõneleda asjadest mida ma ise kasutan ja kuidas ma tahaks, et teenused välja näeksid. Vähemasti on mul selleks nüüd igati hea vabandus Ja vaadates regimisnimekirja on meil tulemas selline tore workshopi suurusjärku üritus, kus osalejateks hulk ITjuhte, sekka mõni firmajuht ja jurist (ametlik sihtgrupp oli muideks huvitav: “ITjuhid, firmajuhid ja FIEd kes neile kodulehekülgi teevad”) ja Hõbe (terv!).

Et siis… alustama peaks vist sellest miks on kellelgi vaja rohkem kui ühte domeeni (vt By the Numbers: How I built a Web 2.0, User-Generated Content, Citizen Journalism, Long-Tail, Social Media Site for $12,107.09) ning mis hakkab saama siis, kui domeene on palju ja neid tuleb kuidagi ka hallata (ma kardan, et ma ei suuda hoiduda ettekande alguses ka kiirest hinnangust uue domeenireeglistiku ümber toimuvale ja kuidas see mõjutab tõenäosust, et ma hakkan saama rohkem sellist teenust nagu ma sooviksin).

• Hetkel olen sattunud uusi mitte-.ee domeene regama peamiselt majutusteenusepakkujate juures, miska mul on domeenid mööda maailma laiali. See on mõnel puhul mugav, st majutaja konfib DNSi ja mul on lihtne mitu domeeni ühe veebi peale suunata, a la reklaam-turundus.net ja reklaamturundus.com. Olen pikka aega plaaninud domeenid ühe registripidaja juurde kolida, mõeldes selle peale et aga kui minuga midagi juhtub kuidas siis keegi asjad üle saab võtta… Kui kellelegi on head soovitust universaalse registripidaja suunal siis ma heameelega testiks neid ja arvustaks / soovitaks edasi.
• Keerulisemateks olukordadeks ja .ee domeenide tarbeks kasutan juba aastaid dnsmadeeasy.com tasulist teenust – seal saab mh teha template’i mis haldab sama firma .ee ja .eu domeene ning puuduvad igast majutaja-kiiksud (et kui ma MX kirje ära kustutan siis pannakse midagi vaikmisi asemele vms). Kolisin sinna üle, kuna enne olid .ee domeenid püsika tõttu Microlinkis, aga nendega suhtlemine eeldas miski idiootliku veebivormi täitmist ja ma leidsin, et mingu nad kõige täiega…
• DNS tahab muidugi mõnevõrra õppimist (igast pisiasjad, nagu domeeninime lõppu käib punkt). Veendumaks tehtu korrasolekus kasutan dnsstuff.com raportit.
• Ja siis on hulk lisanippe mida viisakad teenused pakuvad – nagu tagavara-MX-teenus, veebisaidi alternatiiv-IP juhuks kui põhisait pikali kukub, erinevat sorti redirectid (mis vahel võiksid olla tehtud veebiserveris, aga vahel on hea võtta teenust juba DNSpakkujalt).
• Tegelt tuleb selle kõige juurde rääkida ka veebimajutusest, sest “keskmise firma” jaoks on siiski mõistlik võimalikult palju teenuseid ühes kohas hoida. Ning miskipärast on nii, et mul on kodumaiste majutajatega alati mingeid pisijamasid – selliseid, mida mul kusagil suurfarmides nagu pole. (a la mingid Wordpressi pluginad ei toimi, server ei jookse kasutaja õigustes jne).
• Kui on majutus, siis tuleks vaadata et see püsti püsib ja survele vastu peab. pingdom.com (hea nõuda teenusepakkujalt oma virtuaalhosti kolimist kuhugi vähem maas käivasse kohta) ja loadstorm.com (simuleerimaks olukorda, kui sinu blogi kajastab lives iPad’i lanseerimist).

Mida veel, mida mitte? Ahjah, kõik see eelnev tuleks ette kanda kujul, mis annaks IT-juhtidele infot selle kohta kuidas teha ja ülejäänud kuulajatele motivatsiooni seda tegemist nõuda.

Euroopa Komisjon jagab tänavu Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitikatoetuse alamprogrammi (CIP ICT PSP) raames 107 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  lahenduste rakendamiseks üle-Euroopaliselt.

read more

9. ja 18. veebruaril ning 16. märtsil mängitakse Tallinna Õpetajate Majas teatraliseeritud koolitusprogrammi „e-riigi teater“, mis on suunatud eelkõige avaliku sektori juhtidele ning IT-arendusfirmade juhtidele.

Professionaalsed näitlejad (Tiit Palu, Piret Laurimaa, Ahti Puudersell, Lauri Kink, Kaili Viidas) mängivad ette ühe e-teenuse arenguloo läbi raskuste, mis avalike teenuste e-kanalitesse viimine kaasa võib tuua. Koolituse juhid - Margus Püüa (RISO) ja Heiti Pakk (Juhtimisteater) jagavad kommentaare ja mõtteid selle kohta, mida tähele panna ja millest midagi õppida. Kolmel korral lastakse osalejatel rühmatööde abil „sekkuda“ sündmuste käiku ja välja pakkuda, mida võiks päris elus teha teistmoodi või lausa uutmoodi.

Esimene koolitus viidi läbi eelmise aasta lõpus esimeste kõrgemate infoühiskonna kursuste raames.
Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo ja registreerimine:
http://www.ria.ee/koolitus-e-riigi-teater
 

Vaadates läbi nimekirja neist kes tahaksid mind Twitteris jälgida jäi silma e_riik kes/mis rikastas minu infosfääri järgmise olulise teadmisega:

Eesti.ee mängus on auhinnaks aknalaua-maitsetaimeded [sic]. Statistika: populaarseim on basiilik, teisel kohal tüümian. Majoraan on kaugel taga. #

… ning veidi allpool, enne otsereportaazhi Kaubamajas algavalt Linna&Padari kontserdilt ja ISKEt:

Otsime riigiportaal eesti.ee’le sisulist juhti. Kuulutus on siin:http://www.ria.ee/index.php?id=30333 #

Kuigi ma ilmselgelt ei kvalifitseeru absoluutselt üheski punktis (ok, peale emakeeleoskuse) ei saanud ma vastu panna kiusatusele vaadata mis on siis see keskkond mida kõigepealt Padari, Linna, Tüümiani ja Basiilikuga reklaamitakse ning mis kohe seejärel vajaks uut visioneerimise oskusega juhti.

Loomulikult hakkab see kõik pihta SUURE LOOSUNGIGA kus öeldakse “kes meie teile oleme ja mis meil täna uudist on”  ja pakub mulle peale sisselogimist väikest valikut teenustest mida mul elukaare jooksul vaja võib minna (nt ametlike vormide all leidub võimalus saata TÜ Kliinikumile e-posti ja veel paar asja).

Vähemasti on kõik seal leiduv sujuvalt integreeritud ja tavakasutajale mõistetav:

… ning kasutab aastate jooksul rajatud digitaalse selgroo x-tee võimalusi nagu andmebaaside ristkasutus eesmärgiga vähendada info dubleerimist ja käsitsi sisestamist:

Lisaks hulgaliselt igapäevaselt vajalikku inffi keskmisele kodanikule arusaadavas sõnastuses ja illustreerituna, ent samas hüperlinkidega täiendavale lugemismaterjalile… (vt nt rubriiki Päike. Õhk. Vesi. – meie sõbrad 3kesi)

Kesiganes selle töö saab, soovin siiralt jõudu ning täiendaksin omalt poolt vajalike omaduste nimekirja mõne punktiga:

• oskus arvutit kasutada (kui keegi miski “arendusega” maha saab oleks hea mõte järgi proovida mis see teeb ja kas asjast ka lihtsurelikule tolku on)
• interneti kasutamise oskus (oskab klikkida hüperlinkidel ning nõuab ka alluvatelt nende tekitamist loodavasse sisusse)
• elementaarsed kogemused kasutatavuse testimise vallas (on aidanud oma emal e-hääletada ja e-stat’i kasutada)
• kogemus mõne netikeskkonna rajamisel, mille puhul polnud oluline suur “kasutajate arv” vaid reaalselt neile ostutatavad teenused (palk sõltus sellest kas arendatut ka keegi kasutas)

Aga see essee… Päevade kaupa võiks pihta hakata näiteks nii -

1. Vaatan üle keskkonna GA ja sisemised mõõdikud – mida loetakse, mida kasutatakse, sisselogimise määr, esmakordsete sisselogijate määr, tüüpilised probleemid (404, saidisisese otsingu kasutamine, teenuste vead jms). Leian võimaluse hoiduda kuulamast ametlikku briifingut sellest kui hästi meil läheb.
2. Kolan läbi kõik teenused ja üritan kasutajana kaardistada keskkonna võimalused. Ei tutvu enne seda senise infoarhitektuuri kontseptsiooniga, maksu mis maksab.
3. Mulle hakkab kohale jõudma mis mind selles keskkonnas häirib. Ei küsi veel kes selle usability disainis.
4. Kolan ringi mööda e-riiki / e-KOVi ja vaatan kui suur on maailm väljaspool eesti.ee’d. Ei arva, et see kõik peaks eesti.ee sisse kuuluma.
5. Katsun avastada infoliike mida pole ei eesti.ee’s ega mujal. Huvitav kas ma saan sellelt positsioonilt selgitada välja, miks ma ei näe kodamigrabaasis mind maanteel peatanud liikluspolitseiniku päringut? Või kui detailne inff õnnestub saada rahvastikuregistrist minu isikuandmete kasutamise kohta?

See on tõenäoliselt viimane võimalus vaadata asju värske pilguga, nii et andestage mu vähene visionäärlus ja rõhuv hoidumine delegeerimisest.

7-12. Aga mida tegelikult vaja oleks? Mitte et see kõik peaks eesti.ee alla käima, aga mis on kodaniku / ettevõtja / jne meelest vajalikud suhtlusprotsessid, kuidas need igapäevaselt nihu lähevad ja mis tunduks loogiline lahendus? Eks tuleb tutvuskond läbi käia…

Siit edasi läheb keerulisemaks, sest sellel eesti.ee nimelisel õnnetusel on omad mõjuvad põhjused täpselt selline olla nagu ta on.

15-19. Ilmselgelt on Basiiliku ja Tüümianini viinud mingi strateegilise arenguplaani elluviimine. Tulemusest on ülevaade olemas, nüüd tuleks pihta saada kuidas selleni on jõutud. Ilmneb, et põhjuseks on interneti-eelse ajastu inimeste poolt seadustesse kirjutatud protsessid, nende digitaliseerimine olukorras kus igaüks tahaks registrit koos eelarvereaga enda poole sikutada.

Koostöö saab olema probleem, seega on vaja tekitada revolutsiooniline olukord. Teate küll, ühed ei taha ja teised ei saa (vms). Veidi häkeradmist aitaks…

22-26. esilehele inff selle kohta mida hea külastaja nüüd ja kohe võiks enda elu parandamiseks teha; stats popimate teenuste kohta avalikuks, sisemised edumõõdikud nende baasil; sõnaline/hinnanguline feedback, soovitavalt kasutades väliseid teenuseid (sotsvõrkude monitooring? bugtrack?); mõni nakkav teenus olemasoleva info pealt (kodaniku info koondpäring koos edit-nupuga mis saadab ametnikele parandused?)

Usutavasti annaks olemasoleva info peale teenuseid tekitada veel, paraku enamus neist pole (a) seadusega kohustuslikud (b) äriliselt huvitavad. Kas siin võiks abi olla mõnest pühendatud code-a-thon’ist vaba õhkkonna ja pizzaga? Dee-vee-loo-peeers, junõu…

29-33. Õigupoolest … eesti.ee peal on alajaotused kodanikule, ettevõtjale, ametnikule – aga kui ma loen/kuulan seda mida nt lombi taga mh riigi läbipaistvuse suunal tehakse siis on selles oluline roll “kolmandal sektoril”. Kõige lahedamad e-riigi täiendused nagu nt e-kool, WLEX ja kogu riigi wifiseerimine on tekkinud väljaspool riigihanget lihtsalt mingite jäärapeade tegevuse tulemusel… a kuidas sellist tegevust julgustada?

Noh, kolmandik valmis. Nüüd tuttu, mu selle aasta ühiskasuliku mõtlemise norm sai just täis

Ja on ilmne, et selle asja puhul peaks motivatsioonikirja koostama mitte kandideerija, vaid RIA. St mida riik tahab teisiti teha, et see asi võiks mõnele kasutajakesksusese-spetsile huvi pakkuda?

ps. nüüd hommikul tahaks mõne punkti siiski lisada, näiteks:

36-37. terminoloogia-häkk – torpedeeriks kõiki seniseid jõupingutusi sõnade nagu seagripp ja emapalk vältimiseks ning sokutaks need sobilikesse kohtadesse eesmärgiga teha riigipoolne nägemus leitavaks

38-39. multikeelsuse-häkk – ilmselt on keegi lihtsalt .po-failid valesse kohta kopeerinud mistõttu toredad e-teenused muukeelsetes versioonides ikkagi eestikeelsed on; delegeerin ülesande asjapulkadele, motivatsioonipaketina lepin Tallinna linnaga kokku avaliku nuhtluspingi sisseseadmise Raekoja platsil kus neljapäeviti antakse nuuti kõigile arendajatele kes vaikimisi mitmekeelsust koodi sisse ei kirjuta (kuna see aitab luua meie innovaatilistele tarkvaratoodetele mingisugusegi võimaluse välisturgudel ning hõlbustab minu edasist tööd e-edu tutvustamisel välisdelegatsioonidele peaks selleks atraktsiooniks kaasama EASi rahasid nii inno-, ekspordi- kui turismiedenduse vallast)

40. ma saan operatiivselt kinga või satun KAPO huviorbiiti kui potentsiaalselt ida- ja/või läänenaabrite mõju all olev isik, sest kui juba politsei.ee alla kuuluv koda-migra-info on rõhutatult tõlkimata siis ilmselgelt olen ma kuristiku serval seistes teinud julge sammu edasi…