Eesti võiks jõuda interneti püsiühenduste arvult Euroopa esikolmikusse

Reedel, 14. novembril toimunud informaatikanõukogu istungil arutati Eesti lairiba internetiühenduse strateegia loomist. Nõukogu otsustas toetada riigi infotehnoloogia arendustööde kulude ühtset planeerimist, mis tagaks IT valdkonna eesmärkide elluviimise.

Lairiba (broadband) internetiühenduste levikut takistavateks teguriteks Eestis peetakse teenuse suhteliselt kõrget hinda ning inimeste vähest huvitatust kiire andmeside vastu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni sõnul saab riik lairiba ühenduse kasutamist innustada põhiliselt kahel viisil. “Avalikus sektoris on toimumas suhtumise muutus ning üha enam pannakse IT infrastruktuuri arendamise kõrval rõhku reaalselt toimivate elektrooniliste rakenduste arendamisele. Samuti on riigiasutuste kohustus luua ettevõtjatele selline õiguslik tegevuskeskkond, mis ergutaks firmasid on-line teenuseid juurutama. Luues kasulikke internetipõhiseid lahendusi, tõstame ka inimeste huvi kvaliteetse andmeside vastu,” lausus Atonen.

Loodav Eesti lairiba internetiühenduse strateegia peab andma suunised avaliku- ja erasektori poolt pakutavate on-line teenuste võimaldamiseks kõigile elanikele. Strateegia üks tööversioon seab Eestile ambitsioonika sihi jõuda kiirete püsiühenduste arvult Euroopa Liidu kolme juhtiva riigi hulka.

Informaatikanõukogu kohtumisel arutati ka infotehnoloogia kulude planeerimist riiklikul tasandil. Kohalviibijad tõdesid, et tänane riigi IT kulude rahastamine on killustatud ega arvesta valdkonna üldisi prioriteete. Nõukogu liikmed avaldasid arvamust, et järgmiste riigieelarvete koostamise algfaasis tuleks infotehnoloogia arendustööde kulusid käsitleda ühtse kontrollsummana, mis lisanduks valitsusasutuste üldistele eelarvetele. Kõnealune lähenemine annab hea ülevaate riigi poolt IT valdkonda tehtava panuse suurusest ning võimaldab selle üle ka avalikult arvamusi vahetada.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tekib meil reaalne võimalus avaldada arvamust ning teha ettepanekuid EL infoühiskonda puudutavates küsimustes. Informaatikanõukogu liikmed soovitasid riigi sisukohtade kujundamisel kaasata võimalikult palju eksperte nii ülikoolidest kui erasektorist. Esimeste ülesannetena näeb nõukogu vajadust kaardistada olulisemad valdkonnad, kus Eestil on Euroopa tasandil eeliseid või kompetentsi kaasa rääkida.

Järgmine informaatikanõukogu istung toimub 2004. aasta jaanuaris.