Statistikaameti andmetel oli Eestis tänavu esimeses kvartalis ligipääs internetile 200.200 leibkonnal, mis moodustab 38,7 protsenti kõigist leibkondadest.

Kõige parem ligipääs netiühendusele oli leibkondadel, kus on kolm või enam täiskasvanut koos lastega - 59,2 protsenti üldarvust. Kõige kesisem ehk 20 protsendi ulatuses on ligipääs veebimaailma ühe täiskasvanuga ilma lasteta leibkondadel.

48.500 leibkonda Eestis kasutab ülhendust läbi modemi või ISDN-ühendust, 73.100 leibkonda on ühendatud internetiga läbi erinevate DSL-tehnoloogial põhinevate süsteemide. 29.400 leibkonda kasutab mobiiltelefoniga internetiühendust ning 84.500 muid püsiühenduse võimalusi.

Interneti püsiühenduse puudumise põhjuseks on 199.500 leibkonda märkinud seadmete suure kulu ning 188.400 leibkonda ühenduse liiga suure kulu. 144.300 leibkonda ei soovi interneti ühendust, kuna ei pea seda vajalikuks, 135.800 leibkonda ei oskaks sellega midagi peale hakata, 130.600 leibkonda peab seda liiga keeruliseks ning 108.800 leibkonda kasutab interneti võimalusi kuskil mujal.

Kokku kasutas tänavu esimeses kvartalis arvutit 627.600 Eesti elanikku vanuses 16-74 aastat, kellest suur osa ehk 615.500 kasutas ka internetti.

Kõige aktiivsemalt kasutasid arvutit ja internetti 16-24 aastased, vastavalt 89,5 ja 89 protsenti küsitletutest. Arvutit ja internetti kasutasid kõige agaramalt üliõpilased - 99,1 protsenti kõigist küsitletutest.

Enim ollakse internetis kodus - selle võimaluse märkis ära 68,1 protsenti küsitletutest. Töö juures oli sama näitaja 33,2 protsenti ja koolis 12,7 protsenti.

Internetikaubandusega oli esimeses kvartalis kokku puutunud 44.200 inimest ehk 7,2 protsenti interneti kasutajatest. Sealjuures olid naised aktviivsemad internetikaubanduse kasutajad kui mehed.

Kõige enam kasutati internetti elektronposti lugemiseks - 82,5 protsenti kõigist kasutajatest. Ajalehti ja ajakirju luges internetis 77 protsenti küsitletutest, internetipanka kasutas 75,29 protsenti ning info otsimist toodete ja teenuste kohta 69,5 protsenti küsitletutest.