ID-kaart võti infoühiskonda
Eesti liigub järjekindlalt kaasa infotehnoloogia arenguga maailmas. Paljuräägitud ja kauaoodatud infoühiskond ei saabu paraku nii lihtsalt. Juba lähitulevikus peame valmis olema mitmeks oluliseks muudatuseks nii kodanike igapäevaelus kui ka näiteks riigiaparaadi funktsioneerimises.
Üldistades võib öelda, et infoühiskond toetub kolmele sambale:
Kiipkaardist identifitseerimiskaart ehk ID-kaart sisaldab isiku privaatvõtmeid ja avaliku võtme sertifikaate, mis on vajalikud isiku identifitseerimiseks avalikes arvutivõrkudes. ID-kaart võimaldab kasutajal enda isikut arvutivõrgus tõendada ning moodustada elektrondokumentidele digitaalallkirju.
Personaalset identiteeti sisaldav ja seda turvaliselt kaitsev kandja (näiteks ID-kaart) ongi infoühiskonna tekke ja toimimise üheks põhialuseks. Ta annab isikutele võimaluse kasutada infoühiskonnas pakutavaid hüvesid ja teenuseid ning mõjutada seeläbi ka ühiskonda ennast.
Eesti ID-kaardi programmi algatamine
Eesti ID-kaardi programmi
eesmärk on luua Eesti Vabariigis
ühtne isiku identifitseerimise kaart (ID-kaart), mis
sisaldaks nii visuaalselt loetavaid kui ka elektrooniliselt
kasutatavaid isikuandmeid. ID-kaart peab olema kopeerimis- ja
võltsimiskindel nii füüsiliselt kui ka
infotehnoloogiliselt. ID-kaart võib olla
multifunktsionaalne lisaks üldaktsepteeritud isikut
tõendava dokumendi rollile võib ta teatud
tingimustel täita ka mitmeid teisi rolle nii riiklikes
(haigekassad, sotsiaalkindlustus jmt) kui ka
erasfäärides (pangad, teenindusettevõtted jmt).
Sobivaim formaat ID-kaardile on ID-1 formaat, so. tavalise
pangakaardi suurus. Alusmaterjalina kasutatakse erinevaid
plastikuid, mis tagavad kaardi vastupidavuse. Kaardil on selle
omaniku andmed, foto, turvaelemendid ning kiip koos
elektrooniliste kontaktidega. Seega sarnaneks tulevane ID-kaart
väliskujult praegu kasutuses olevate telefoniautomaatide
kaartidega.
EV siseminister moodustas oma käskkirjaga 11. maist 1998.
aastal identifitseerimiskaardi ja selle tehnilise
spetsifikatsiooni väljatöötamise ning
väljastamise ettevalmistamise komisjoni. Komisjon koosnes
enamasti riigiametnikest ning tegeles riigipoliitiliste otsuste
langetamisega ID-kaardi valdkonnas.
Eelnimetatud komisjoni ülesandel viidi läbi ID-kaardi
lähteuuringud nii sotsiaalses (AS Aprote ajavahemikul
27.juuli 1998 - 18. september 1998) kui ka tehnoloogilises
(Küberneetika AS
ajavahemikul 1.august 1998 - 1. november
1998) plaanis. Küsitleti Eesti riigiasutuste ja erafirmade
töötajaid ning selgitati nende ootusi ja nõudmisi
tulevasele ID-kaardile. Tehnoloogia poolelt analüüsiti
rahvusvahelisi kiipkaartide standardeid ja profiile, koostati
ülevaade mujal maailmas ID-kaartide (kiipkaartide) valdkonnas
senitehtust ja planeeritavast. Lähteuuringute aruanded on
avalikud dokumendid ning kättesaadavad Internetis
http://id.ee/.
1998. aasta detsembris esitas komisjon oma
seisukohad seoses ID-kaardi tulevikuga EV siseministrile.
Programmi arengust 1999. aastal
1999. a jaanuaris toimus Rahvusraamatukogus avalik seminar, kus
esimest korda tutvustati laiemalt ID-kaardi ideed, esitati
ülevaated senitehtud uurimistöödest ning anti
arengusuunad tulevikuks. Jaanuaris jõudis ID-kaardi
programm ka Internetti, kui avati veeb aadressil http://id.ee/, kus
Eesti ID-kaardi teematika on üpris põhjalikult
esitatud.
ID-kaardi teemaline vestluslist Internetis oli käivitunud
juba 1998. a septembris ning vahelduva aktiivsusega
käsitletakse sealgi mitmeid olulisi, peamiselt tavakasutajat
ja tema turvalisust puudutavaid küsimusi.
Kuivõrd 1998. aastal siseministri loodud komisjon oli
ajutise iseloomuga ning peale ministrile aruande esitamist
lõpetas töö, siis tekkis vajadus uue
töörühma järele, kes koordineeriks ID-kaardi
alaseid töid Eestis.
11. märtsil 1999 moodustas Informaatikakeskuse juhataja oma
käskkirjaga ID-kaardi töörühma.
Töörühma ülesandeks sai muuhulgas
ID-kaardialase standardimistegevuse, eksperthinnangute koostamise
ning pilootprojektide läbiviimise koordineerimine.
Töörühma kuulub 8 liiget, nii era- kui avaliku
sektori ettevõtetest, sh. pankadest ja riigiasutustest.
Aprillis-mais koostati Küberneetika AS-is dokumendi
"Rakendusjuhised ID-kaardi alaste pilootprojektide
läbiviimiseks" lähteversioon. Mainitud dokumendis
esitati eelnõuded ja soovitused ID-kaardi pilootprojektide
algatamiseks, anti juhised sobiva riist- ja tarkvara valikuks ning
süsteemi ülesehitamiseks. Dokument saab
järjepidevalt täiendatud vastavalt läbiviidavate
pilootprojektide kogemustele.
ID-kaardi töörühm määratles esimese
ID-kaardi pilootprojektina Siseministeeriumi ID-kaardi
pilootprojekti. Projekti läbiviimiseks vajaliku riist- ja
tarkvara riigihankekonkurss kuulutati välja 13. juulil 1999.
Konkursipakkumiste vastuvõtt suleti 13. augustil 1999.
Pakkumiskutses esitati peamised tehnilised ja organisatsioonilised
nõudmised ID-kaardi süsteemile. Kaardile esitatavate
nõudmiste hulgas olid muuhulgas:
Küberneetika AS pakkumises olid esindatud rahvusvaheliselt
tuntud firmade Baltimore (sertifitseerimiskeskuse tarkvara jne.),
Isocor (sertifikaatide kataloog) ja Setec (kiipkaardid) tooted.
Küberneetika ülesandeks on need tooted integreerida
terviklikuks PKI (Public Key Infrastructure
avaliku võtme rakenduskeskkond) lahenduseks.
Siseministeeriumi pilootprojekt käivitus oktoobris ning enne
1999. aasta lõppu pole võimalik selle tulemusi veel
adekvaatselt hinnata. Pilootprojekti käigus hinnatakse
muuhulgas valitud tark- ja riistvara (peamiselt kiipkaardid ja
-lugejad) sobivust ja nõudmisi töökorraldusele
organisatsioonis.
Detsembris 1999 valmisid Informaatikakeskuse tellimusel
Küberneetika AS-s elektroonilise ID-kaardi (EID-kaardi)
peamiste standardite kavandid (EID-rakendus, EID-sertifikaat ja
EID-kaardi rakendusprofiil). Nende koostamise aluseks on vastavad
Rootsi (SEIS-seeria) ja Soome (FINEID-seeria) dokumendid ning
arvestatakse ka rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide
töid (näiteks RSALabs'i PKCS#15 standardidokument).
Mida toob tulevik?
2000. aasta esimesel poolel tuleb hinnata Siseministeeriumi
pilootprojekti (projekti planeeritud lõpp on 31.
märtsil) tulemusi ning projekteerida järgmiste
pilootprojektide ajakava. Standardikavandeid tuleb intensiivselt
arendada, et jõuda juba järgmisel aastal reaalselt
kasutatavate ID-kaardi standarditeni.
Peame tihedalt
koostööd tegema rahvusvahelisel tasandil riikidega
(peamiselt Soome ja Rootsi), kus sarnased projektid on juba kauem
käigus olnud, valima ja arendama sobivaid standardeid,
toetamaks loodavaid Eesti omi. Hoolikalt tuleb jälgida 1.
detsembril 1999 algava Soome ametliku ID-kaardi projekti kulgu
ning akumuleerida sealtsaadavad kogemused.
Tõsiselt tuleb tegeleda ID-kaardi tehnilise ja sotsiaalse
kasutuskeskkonna projekteerimise ja ülesehitamisega, avaliku
arvamuse kujundamise ja üldise selgitustööga.
Avalik arutelu ning info levik
ID-kaardi projekti arendamisel on väga oluline avalik arutelu
ja info levimine kõigile soovijatele. Kuna tegemist on
ikkagi tervet riiki ja riigiaparaati hõlmava
küsimuse-projektiga, peaksid oma arvamust saama
väljendada kõik huvilised. ID-kaardi projekti edukus
baseerub eelkõige meie ootustel tema suhtes ning usaldusel
tulevase ID-kaardi vastu. Mida enam me teame ja saame aru, millega
meil tegemist, seda rohkem me seda ka ehk usaldame.
Eesti ID-kaardi programm Internetis asub aadressil
http://id.ee/.
Seal on toodud informatsioon programmi arengu kohta, erinevate
aruannete tekstid, ülevaated, väljavõtted
meediast ja muud kasulikku informatsiooni.
Elektrooniline vestluslist ID-kaardi teemadel on avatud aadressil
id@mail.ee,
millega liitumiseks tuleks saata e-kiri aadressile
majordomo@mail.ee
sisuga subscribe'id. Juhised on toodud ka
eelnimetatud WWW-leheküljel.
Kõik huvilised on lahkelt oodatud kaasa mõtlema ja
rääkima ID-kaardi teemadel.
Kokku esitati 5 pakkumist, millest konkursikorraldajale
sobivaimaks kuulutati Küberneetika AS-i pakkumine.