Arengukava
From RISO Wiki
Arengukava on koostatut määruse: Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord [1] alusel
Contents
|
VISIOON
Eestis on arenev, kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev ühiskond. IKT laialdane kasutuselevõtt erinevates eluvaldkondades nagu nt kultuur, haridus, tervishoid, tööhõive ja sisejulgeolek võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid, sealhulgas ka riskirühmi, aktiivsesse ühiskonnaellu. Eesti ettevõtted kasutavad infoühiskonna tehnoloogiaid ning reorganiseerivad oma tööprotsesse ning juhtimismudeleid, mis võimaldab neil tõsta tootlikkust ning konkurentsivõimet. Eesti IKT sektoris on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, Eesti IKT lahendused on maailmas tuntud ning IKT sektor ekspordib edukalt oma tooteid ja teenuseid. Tänu infoühiskonna tehnoloogiate ratsionaalsele kasutamisele toimib riik efektiivselt ning kõiki kodanikke kaasavalt, avaliku sektori poolt ettevõtetele ning kodanikele pakutavad teenused on turvalised, optimeeritud ning kättesaadavad ühtses teenusteruumis. Riigi juhtimisel arvestatakse kodanike vajadusi ja ootusi nende erinevates rollides, kusjuures kasutatakse ära IKT poolt pakutavaid võimalusi individualiseeritud ning isikukesksete lahenduste loomiseks.
Visioon lühidalt:
Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr.
TEGEVUSVALDKONNAD JA MEETMED
Visiooni realiseerimiseks on vajalik kavandada ja rakendada meetmeid kolmes ühiskonna toimimise aluseks olevas mõõtmes: sotsiaalses, majanduslikus ning institutsionaalses. Seega püstitab infoühis¬konna arengukava eesmärgid kolmes tegevusvaldkonnas ja näeb ette meetmed ning tegevussuunad nende saavutamiseks. Infoühiskonna arengukava eesmärgid on järgmised:
- iga ühiskonna liige elab täisväärtuslikku elu kasutades igakülgselt infoühiskonna võimalusi ja on aktiivne osaline avalikus elus („kedagi ei jäeta ja keegi ei jää kõrvale”);
- Eesti majanduse pideva kasvu mootoriks on IKT lahenduste laialdane kasutamine;
- avalik sektor on isikukeskne, läbipaistev ja tõhusalt toimiv.
Tegevusvaldkond I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine
Infoühiskonnas on enamus teabest universaalsel digitaalsel kujul. Teabe kättesaadavus ja oskus teavet kasutada loob inimestele eeldused nende heaolu ja elukvaliteedi parandamiseks. Samuti mõjutab inimeste heaolu nende isiklike vajadustega arvestamise määr ühiskonnaelu korraldamisel. Võimaluste loomine infoühiskonnas osalemiseks eeldab ühelt poolt, et isikutel on võimalus kasutada digitaalset teavet erinevate tehnoloogiliste lahenduste ehk kanalite kaudu ja teiselt poolt, et inimesed oskavad ja tahavad kasutada loodud võimalusi ning on motiveeritud osalema aktiivselt ühiskonna otsus¬tusprotsessides.
|
Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele meetmele:
- digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine;
- isikute oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine.
Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga luuakse järjest uusi võimalusi digitaalse teabe loomiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks. Igaüks on vaba valima talle sobivaid tehnoloogilisi lahendusi. Tehnoloogiliste lahenduste valikuvõimalus on enamasti määratud eeskätt lahenduse pakkujate äriliste huvidega, mis väljenduvad lõppkasutajale vastava teenuse hinnas. Äriline huvi on otseselt seotud potentsiaalsete kasutajate arvuga, mis omakorda sõltub piirkondade asustustihedusest. Oluline on silmas pidada, et ühiskonnas loodud teave oleks kasutatav mistahes tehnoloogilisi seadmeid kasutades ja mistahes Eesti piirkonnas. Kvaliteetse ehk teenustele vajaliku tasemega interneti tagamine kogu Eesti territooriumil ja digitaalsel teabel põhinevate teenuste ühetaoliselt saadavaks tegemine sõltumata kasutatavast tehnoloogilisest seadmest annab võimaluse igale isikule saada osa infoühiskonnas loodust.
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| Turutõrkepiirkondadesse infoühiskonna vajadustele vastavate andmeside ühenduste loomise ning kommertsialiseerimise korraldamine | Eesti on täielikult kaetud võimalusega kasutada pakutavatele teenustele vastava kvaliteediga interneti- teenust:
| MKM, SiM |
| Soodustava keskkonna kujundamine uute telekommunikatsioonitehnoloogiate arenguks ja erinevate tehnoloogiliste platvormide vaheliseks konvergentsiks, sealhulgas digitaaltelevisiooni kasutuselevõtt | Uutel telekommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevate teenuste turuletulek on sujuv ja tarbijad saavad kasutada samu teenuseid sõltumata edastuseks kasutatavast tehnilisest lahendusest. Aastaks 2012 on toimunud täielik üleminek analoogtelevisioonilt digitaalsele | MKM |
| Elektroonilise side turu toimimiseks vajaliku piiratud ressursi (raadiosagedused jm) suunamine infoühiskonna edendamiseks | Piiratud ressursside, nagu nt sagedusvahemiku jagamisel ning selle korraldamisel on eelistatud infoühiskonda edendavaid lahendusi | MKM |
| Avaliku sektori kodulehekülgede vastavavusse viimine veebikäideldavuse (WAI – Web Accessibility Initiative) põhimõtetega | Avaliku sektori veebileheküljed on ligipääsetavad kõigile, sh erivajadustega inimestele: Avaliku sektori veebilehtede ning portaalide loomisel ning arendamisel on arvestatud „Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistikus” sätestatud WAI (Web Accessibility Initiative) põhimõtteid | Avalik sektor, teavitustegevuse ning jälgimise osas MKM |
| Kodaniku, ettevõtja ja ametniku portaali arendamine ja sidumine vajalike teenustega | Igal ühiskonna liikmel on võimalus kasutada personaalset turvalist virtuaalset e-keskkonda ligipääsuks digitaalsele teabele:
| MKM |
Inimeste oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine
Tehniline ligipääs digitaalsele teabele ei ole piisav inimeste paremaks kaasamiseks ühiskonnaellu ning nende elukvaliteedi tõstmiseks. Selleks, et infotehnoloogiast igapäevaelus reaalselt kasu saada, on lisaks füüsilisele ligipääsule määrava tähtsusega inimestele huvitava ja vajaliku sisu (nt e-teenused, hariduslik ning kultuuripärandialane teave, meelelahutus jne) olemasolu. Siinjuures on oluline silmas pidada, et kui teatud valdkondades, nagu nt avaliku sektori poolt osutatavad e-teenused, võimaldab IKT kasutamine olemasolevaid teenuseid automatiseerida ning inimestele senisest mugavamaks muuta, loob IKT kasutuselevõtt uusi täiendavaid võimalusi ühiskonnaelus aktiivseks kaasalöömiseks (elukestev internetipõhine õpe, eDemokraatia jne). Loodud IT lahenduste kasutuselevõtt eeldab, et inimesed on neist lahendustest nagu ka nendega seotud ohtudest teadlikud ning tunnevad tehnoloogia vastu piisavalt usaldust, omavad oskusi nii tehnoloogia kui teabe kasutamiseks ning analüüsimiseks ning on motiveeritud digitaalset sisu tarbima. Tegevussuund Tulemus Pädevusvaldkondade kaudu seotud valitsusasutused
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| Infoühiskonnas hakkama saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamine kõigile ühiskonnaliikmetele | Kõigi elanike arvuti ja interneti kasutamisega seonduvad oskused on kasvanud:
| HTM ja MKM |
| Internetipõhise õpikeskkonna (eÕpe) arendamine ja propageerimine | Eestis kasutatakse laialdaselt internetipõhist õpikeskkonda:
| HTM, SoM Märkus: tegevused on kaetud arengukavades „Õppiv Tiiger” ja „Tiigriülikool ” |
| Teadlikkuse tõstmine infoühiskonna kohta | Eesti elanike teadlikkus interneti vahendusel osutatavate teenuste ja infoühiskonna võimaluste ning ohtude osas on kasvanud:
| MKM, SiM, teised ministeeriumid |
| Kultuuripärandi digitaliseerimine, selle digitaalne säilitamine ja inimestele kättesaadavaks tegemine interneti vahendusel ning integreerimine eÕppe keskkonnaga | Info ajaloolise, teadusliku, kunstilise, tehnoloogilise, sotsiaalse vms väärtusega objektide kohta on viidud digitaalsele kujule ning tehtud kodanikele kättesaadavaks: kavandatavad tegevused hõlmavad digitaalraamatukogu ja muuseumide infosüsteemile tugineva virtuaalmuuseumi loomist, digitaalarhiivi rajamist ning sellega tihedalt seotud kultuuripärandi portaali väljatöötamist | KuM |
| Riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamine (eDemokraatia) | Eesti elanikele on loodud täiendavad võimalused riigi otsustamisprotsessides kaasarääkimiseks:
| Riigikantselei, JuM jt |
| Paindlike töövormide rakendamine | On loodud kaugtööd soosiv keskkond:
| SoM, RaM, SiM |
Tegevusvaldkond II: Teadmistepõhise majanduse arendamine
Majanduslikus mõõtmes seab arengukava eesmärgiks suurendada IKT kasutuselevõttu kõigis majandusharudes, võimaldades tõsta ettevõtete tootlikkust, võimet luua innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning tõsta seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet. Teiselt poolt on arengukava eesmärgiks luua tingi¬mused Eesti IKT sektori konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ning rahvus¬vahelistumiseks.
|
Eesmärgi saavutamisel toetutakse kahele meetmele:
- IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses;
- Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine.
IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses
Infoühiskonnas on info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia peamisi tehnoloogiaid, mille võimsusele tuginedes on võimalik luua olulist lisaväärtust. Kuna läbi majanduse luuakse ühiskonnas väärtust, siis on võtmetähtsusega, kuidas IKT lahendusi majanduses kasutatakse. Koos tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga tuleb kohandada ka ärimudeleid, juhtimismeetodeid ning panustada oskuste täienda¬misse vastavalt uutele tehnoloogilistele võimalustele. Samuti on oluline, et ka ärikeskkonna kujundamisel arvestataks tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtust tulenevaid võimalusi ja riske.
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| eÄri ning IKT kasutuselevõtu toetamine ettevõtlus- ning innovatsiooni toetusmeetmete kaudu | Ettevõtete jaoks on loodud ja/või edasi arendatud ettevõtluse- ning innovatsiooni toetusmeetmeid järg¬mistes valdkondades:
| MKM, elluviija EAS Märkus: Tegevused on kaetud Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013” ning „Eesti Ettevõtluspoliitika 2007-2013” raames |
| Üld-, kutse- ja kõrgharidusõppe ümberkorraldamine tööjõu oskuste vastavuse tagamiseks teadmistepõhise majanduse nõuetele | Kõigi erialade töötajatel on vajalikud IKT oskused ja kompetents tulemaks toime teadmistepõhises majan¬duses:
| HTM Märkus: üldhariduse osas on tegevus kaetud arengukava „Õppiv Tiiger (2006-2009)” ning kõrghariduse osas arengukava „Tiigriülikool (2005-2008)” raames |
| Avaliku, era- ja kolmanda sektori ühtse teenusteruumi arendamine | Suhtlus ning andmevahetus avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel on lihtsustunud tänu ühtse turvalise teenusteruumi kasutamisele:
| MKM |
| Avaliku sektori poolt digitaliseeritud teabe (sealhulgas geoinfo) kättesaadavuse ja korduvkasutamise võimaluste avardamine era- ja kolmanda sektori jaoks | Maksumaksja raha eest kogutud ja loodud avalik teave on ühiskonnas ilma rahaliste ja administ¬ratiivsete tõketeta kasutatav, sealhulgas ka äriliselt: avaliku sektori digitaalse teabe kasutatavus on lihtsustunud õigusruumi korrastamise ning vastavaid võimalusi pakkuvate infotehnoloogiliste lahenduste väljaarendamise tulemusel | JuM, KKM, MKM |
| eÄri arenguks vajaliku keskkonna kujundamine | Loodud on eÄri arenguks vajalik keskkond:
| JuM, MKM ja teised ministeeriumid |
Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine
Tehnoloogia kasutamine aitab oluliselt suurendada väärtust, mida ettevõte loob. Väärtust loovate tehnoloogiliste lahenduste loomise eelduseks konkurentsivõimeline IKT sektor, kes suudab luua ja/või integreerida parimaid tehnoloogilisi lahendusi. Sektori tugevus sõltub muuhulgas oluliselt ka IKT spetsialistide hulgast ja nende ettevalmistuse tasemest, mis omakorda on määratud valdkonna teadus- ja arendustegevusega ülikoolides. Olulist rolli IKT sektori konkurentsi kujundamisel mängivad ka avaliku sektori ja erasektori partnerlus suhted lahen¬duste välja töö¬tamisel ja nende ekspluateerimisel. Samuti sõltub sektori konkurentsivõime sellest, milline on õiguslik raamistik intellektuaalse omandi kaitsmisel.
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| IKT spetsialistide ettevalmistamise vastavusse viimine IKT sektori vajadustega | Eesti IT spetsialistide arv ning kvaliteet vastab tööturu nõudmistele ning vajadustele tänu riikliku koolitustellimuse pidevale kaasajastamisele:
| HTM |
| Eesti IKT sektori rahvus¬va¬helistumise toetamine | Eesti IKT sektor on rahvusvaheliselt konkurent¬sivõimeline tänu järgmistele tegevustele:
| Eksporditoetuse skeemi ning rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise toetuse skeemi eest on vastutav MKM, elluviija EAS. Märkus: Tegevused on kaetud vastavalt „Eesti Ettevõtluspoliitika 2007-2013” ning „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013” raames. Välistööjõu osas on vastutajaks SiM,Tarkvara repositooriumi eest vastutab MKM |
| Kvaliteetsete ja innovaatiliste infoühiskonna- ja meediateenuste arendamise toetamine ja intellektuaalse omandi alaste küsimuste lahendamine | Interneti aga ka näiteks digitelevisiooni ja mobiilside vahendusel pakutavate multimeediateenuste arenguks on loodud soodne keskkond ja teenuste osutamise põhimõtetega seotud võimalikud õiguslikud küsimused on lahendatud | KuM, MKM |
| Põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine riigi infosüsteemi toimimise tagamiseks vajalike teenuste sisseostmiseks | Sisseostetavate riigi infosüsteemi toimimist tagavate teenuste (nt. andmeside, serverimajutus, rakendusmajutus, tugiteenused jne) kohta käivad nõuded, juhendid ja praktikad on ühtlustatud viisil, mis võimaldab ühelt poolt tagada riigi infosüsteemi kui terviku vajadustele paremini vastavat komponentide teenustaset ja teiselt poolt stimuleerib vastavate teenuste turu arengut | MKM |
| Eesti IKT sektori osakaalu edendamine riigi kaitsevõime arendamisel | Riigi kaitsevõime arendamisel on enam ära kasutatud Eesti IKT sektori potentsiaali, sh ka vastu¬han¬gete korraldamisel ja kaitsealaste arendustööde tsiviilrakenduste edendamisel | KaM, MKM |
Tegevusvaldkond III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine
Kuigi avalik sektor on vaid üks infoühiskonna osapool, on see valdkond, kus riik saab kõige tõhusamalt arenguid mõjutada. Arengukava seab eesmärgiks olukorra loomise, kus avalik sektor toimib tõhusalt, kogudes, kasutades ja säilitades ühtselt ning süsteemselt avalike hüvede tagamiseks vajalikku informatsiooni, avaliku sektori toimingud on sealjuures läbipaistvad ja inimestele arusaadavad ning kodanikele ja ettevõtjatele osutatavad teenused on elektroonselt kättesaadavad ning ka praktikas laialdaselt pruugitavad kasutaja vajadusi arvestaval kujul.
|
Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele meetmele:
- avaliku sektori toimimise tõhustamine;
- kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine.
Avaliku sektori toimimise tõhustamine
Avaliku halduse ülesannete täitmisel on põhiküsimuseks, kuidas rahuldada järjest paremini ühiskonnaliikmete ootusi avalike teenuste suhtes piiratud ressursside tingimustes. Alati on küsimus, kas tehtavad kulutused on ühelt poolt põhjendatud ja vajalikud ning teiselt poolt piisavad, et vastavat funktsiooni täita. Maksumaksja ootab, et kogutud maksuraha kasutatakse just talle oluliste küsimuste lahendamiseks või et vähemalt oleks üheselt teada, kuhu ja miks raha kasutatakse. IKT lahendused annavad võimaluse muuta avaliku halduse protsessis läbipaistvaks ja jälgitavaks. Ühelt poolt lubavad IKT lahendused muuta haldustoiminguid ja menetlusloogikaid inimeste jaoks oluliselt kiiremaks, mugavamaks ja efektiivsemaks. Tänased infotehnoloogilised lahendused on loonud keskkonna, kus paljud harjumuslikud ühiskonna toimemehhanismid, sh töökorraldus, ei ole enam võimalikest parimad. Edu saadab neid organisatsioone, kes tahavad ja oskavad avanenud võimalusi parimal viisil kasutada. Tänane probleem on selles, kas me julgeme ja tahame reegleid muuta, et võtta loodud tehnoloogilistest lahendustest maksimum. Riigis loodud infosüsteemide koosvõime saavutamisel on oluline, et avalikus sektoris loodud teave oleks ühetähenduslik kogu riigi infosüsteemi ulatuses. Lisaks toodud peamistele tegevustele tähtsustakse ka infoühiskonna vajadustega arvestamist avalike teenistujate oskuste arendamisel ja poliitikakujunduse protsesside arendamisel. Avaliku sektori infosüsteemide arendamisel propageeritakse rahvusvahelise hea tava järgimist ning ollakse innovaatilised. Riik on intellektuaalomandi õiguspärasel kasutamisel eeskujuks era- ja kolmandale sektorile ning tagab selle kaitse ja ühiskonna teadlikkuse tõstmise selles valdkonnas.
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| Avaliku sektori haldustoimingute ja menetlusloogikate ümberkujundamine vastavalt IKT rakendamisest tulenevate eeliste ja võimaluste ärakasutamiseks | Avaliku sektori haldustoimingud on inimeste jaoks kiired ja lihtsad ning haldustoimingud ja menetlused on efektiivsed:
| RM, Riigikantselei, MKM, JuM ja teised ministeeriumid |
| Poliitikakujundamise tõhustamine parema andmekasutuse ning infoühiskonna mõju ja väljakutseid käsitlevate uuringute läbiviimise kaudu | Poliitikakujundamisel arvestatakse IKT arengu mõjudega ühiskonnale ning selleks:
| MKM koos teiste ministeeriumidega |
| Avaliku sektori infosüsteemide kujundamine ühtseks koosvõimeliseks tervikuks | Riigi infosüsteem on läbi avatud standardite seostatud ühtseks tervikuks, mis toimib lähtuvalt kasutaja vajadustest, mitte ametkondlikust jaotusest:
| MKM koos teiste ministeeriumitega |
| Elektroonilise identiteedi autentimis- ja autoriseerimismehhanismide edasiarendamine, sh osalemine piiriüleste elektroonse identiteedi projektides | Tagatud on avaliku võtme infrastruktuuri tagavate ja kasutavate era- ja avaliku sektori asutuste organisatsiooniline koosvõime. Eestis kasutatavad elektroonilise isikutuvastuse rakendused vastavad maailma parimatele praktikatele ning on kasutatavad Eestis ja rahvusvaheliselt:
| MKM, SiM ja teised ministeeriumid |
| Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide toimimise tagamine ja arendamine | Riigi infosüsteemi kindlustavad süsteemid on ajakohased, kasutatavad ning vastavad kasutajate nõuetele. Kindlustavatel süsteemidel on ajakohane õiguslik, organisatsiooniline ja tehniline keskkond | MKM ja teised ministeeriumid |
| Riigi ja omavalitsuste asutuste funktsioonide efektiivsemaks täitmiseks vajalike süsteemide arendamine | Omavalitsuste e-teenuste osutamine on korral¬datud viisil, mis tagab ladusa koostöö riigiasutustega ning väldib dubleerivate lahenduste väljatöötamise vajadust eri omavalitsuste poolt | MKM, teised ministeeriumid, kohalike omavalitsuste asutused |
Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine
Hästi ning ühtse tervikuna toimiv avaliku sektori infosüsteem võimaldab tõsta inimeste rahulolu riigiga läbi kvaliteetsemate ning enam optimeeritud teenuste. IKT kasutamine avalike teenuste osutamisel loob eeldused selleks, et kodanikke ei käsitletaks ühe tervikgrupina, vaid võimalikult palju arvesta¬takse erinevate individuaalsete vajadustega. Lisaks olemasolevate teenuste kvaliteedi tõstmisele või¬mal¬dab IKT asjatundlik kasutuselevõtt vähendada avalike teenuste taotlemist, muutes selle loogiliseks auto¬maatseks protsessiks. Vähetähtis pole riigi roll kodanike jaoks ka ühtse väravana inforägastikus, kus kodanike usaldust interneti kasutamise vastu ohustab üha enam raskus usaldatava ning mitteusaldusväärse teabe eristamisel.
| Tegevussuund | Tulemus | Vastutaja |
|---|---|---|
| Avalike teenuste paremaks osutamiseks avaliku, era- ja kolmanda sektori integ¬reerimine ühtsesse elektroonsesse teenuste ruumi | Kodanikele nende erinevates rollides on n-ö „ühe akna” põhimõttel loodud ühine turvaline teenusteruum, mis võimaldab neil tarbida avalikke teenuseid ning suhelda sellega seoses ühes keskkonnas nii riigi, ettevõtete kui teiste kodanikega | MKM, teised ministeeriumid |
| Tegelikku ja olulist mõju (high impact applications) omavate avaliku sektori e-teenuste (e-riigihanked, e-arveldus jt) defineerimine, loomine, käivitamine ja aktiivne rakendamine | Riigivalitsemise tõhustamisele ja majandusarengule suurimat mõju omavad e-teenused on tuvastatud, käivitatud, teadvustatud, ning vajadusel juriidilistele isikutele ka kohustuslikuks tehtud | Riigi ja kohalike oma¬valitsuste asutused |
| Avaliku sektori funktsiooni¬est tulenevate terviklike e- teenuste loomine kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele erinevates eluvaldkondades. | Avaliku sektori poolt erinevates eluvaldkondades osutatavad teenused on kättesaadavad elektrooniliselt. Loodud ja rakendatud on vajalikud infosüsteemid teenuste efektiivsemaks osutamiseks IKT abil, sealhulgas raviteenuse ja sotsiaalteenuste kät¬te¬saadavaks tegemiseks sõltumata asukohast | Riigi ja kohalike oma¬valitsuste asutused |
| Avaliku sektori e-teenuste avamine teiste riikide kodanikele. | Teiste maade, eelkõige EL liikmesriikide kodanikele, on loodud võimalus asjakohaste Eesti e-teenuste kasutamiseks | Riigi ja kohalike oma¬valitsuste asutused |
ARENGUKAVA RAKENDAMINE JA FINANTSEERIMINE
Tuginedes 1988. aastal infopoliitika põhialustes esitatud üldpõhimõtetele sätestab „Eesti infoühiskonna arengukava 2007-2013” Vabariigi Valitsuse põhiseisukohad infoühiskonna arendamisel. Neid põhimõtteid ja seisukohti arvestatakse organisatsiooniliste, valdkondlike ja regionaalsete (arengukavade täiendamisel ning koostamisel nende valitsusasutuste poolt, kelle tegevusvaldkondi ja pädevust arengukava hõlmab ning nähakse ette arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Infoühiskonna arengukava viiakse ellu iga-aastaste rakendusplaanide alusel. 2007 aastarakendusplaan esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva valdkonna arengukava kinnitamisest arvates. Rakendusplaani täpsustamiseks esitavad asutused, kelle tegevusvaldkondi ja pädevust arengukava hõlmab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jaanuarikuu jooksul projektide haldamise infosüsteemi kaudu ja selle poolt nõutud kujul andmed järgmisel aastal kavandatavate IKT arendustegevuste kohta. Kogutud informatsiooniga tuleb vastutaval ministeeriumil (MKM) ja kaasatud ministeeriumidel arvestada oma valitsemisala arengukava koostamisel, mis on sisendiks riigi eelarvestrateegiale. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegia alusel korrigeeritud rakendusplaani eelnõu esitatakse MKM-i poolt valitsusele kinnitamiseks. Rakendusplaani täpsustamisel esitatakse vajadusel Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ka vastavalt täiendatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2013” maksumuse prognoos. Rakendusplaan viiakse ellu projektikesksete arendustöödena kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistikuga ning neid finantseeritakse nii riigieelarvest kui ka EL struktuurifondidest. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste kulud kavandatakse neid tegevusi elluviivate asutuste poolt, struktuuritoetuste kaudu rahastatakse eelkõige keskseid ja valdkondade üleseid tegevusi. MKM koostab rakendusplaani elluviimises osalevate asutuste poolt esitatud informatsiooni alusel aruande arengukavas ja rakendusplaanis määratletud eesmärkide saavutamise ning selleks rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta ja esitab selle seisukohavõtuks Vabariigi Valitsusele rakendusplaani elluviimisele järgneva aasta esimeses kvartalis. Organisatsiooniliste ja valdkondlike arengukavade täiendamisel ja koostamisel arvestavad valitsusasutused, kelle tegevusvaldkondi ja pädevust see hõlmab, infoühiskonna arengukava põhimõtteid ning näevad ette arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Arengukavas seatud eesmärkide saavutamise tagamiseks moodustatakse iga tegevusvaldkonna analüüsimiseks ekspertrühmad. Ekspertrühma kuuluvad vastavate tegevusvaldkondadega seotud ministeeriumite, kolmanda sektori ja teadlaskonna esindajad. Ekspertrühmade ülesandeks on pidevalt analüüsida olemasolevat olukorda ja hinnata arengukavas toodud tegevusvaldkondade eesmärkide aktuaalsust ja olulist. Analüüsi tulemustest lähtuvalt teevad ekspertrühmad argumenteeritud ettepanekud igaaastaselt koostatav arengukava rakendusplaani tegevuste ja prioriteetide määramisel. Samuti on ekspertrühmade analüüsi tulemused aluseks arengukava muutmiseks.
